Algus loovtehnoloogiasse
Kerli sattus loovtehnoloogia valdkonda 2010. aastal, kui
alustas tööd Tallinna Digitaalse Kunsti Laboris. Seal jälgis
ta esimeste liitreaalsuse projektide arengut Eestis ja mõistis
kohe, et see on tulevik. Tema algne huvi oli tegelikult rohkem
kunstis ja disainis — kuid tehnoloogia tegi talle selgeks, et
nende kahe kombinatsioon võib muuta, kuidas inimesed oma
kultuuri tunnevad.
Haridus ja kutsealane areng
Ta lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli interaktiivsete meedia
eriala magistriprogrammi, mis andis talle nii tehnilise
alusmuutuse kui ka disaini-filosoofia. Magistritöö teema oli
liitreaalsuse kasutamine ajalooliste narratiivide jutustamisel
— teema, mis on teda järgnenud kogu karjääri jooksul. Tema
diplom sai tunnustuse parimaid magistritöid arvestava auhinna,
kuid tõeliseks edu pidab ta ikkagi seda, et tema tööd on
tegelikult inimesed ära tarvitanud.
Muuseumide ja kultuuripärandi projekt
Eesti Muuseumide Ühingus veetis ta 8 aastat, kus arendas
innovaatilisi digitaalnäitusi paljudele Eesti muuseumidele ja
galeriidele. Selle perioodi suurim projekt oli "Tallinna
Ajaloo AR" — interaktiivne kogemus, mis kombineeris vanalinnas
kõndimist digitaalsete ajaloojuttudega. Projekt pälvis 2019.
aastal Eesti Digitaalse Disaini Auhinna ja see ületas
külastajate ootusi märgatavalt. Üle 50 000 kasutaja koges
Tallinna vanalinna uuel viisil.
Noorte juhendamine ja mängudisain
Kerli on loodud mängudisaini töötubade lektor ja mentor. Tal
on juhendatud üle 200 noore, kes tahtsid õppida, kuidas mängud
tegelikult töötavad — mitte ainult mängida, vaid ehitada. Ta
usub, et mängudisain on võimas viis tõlgendada lugusid ja luua
kaasavaid kogemusi. Tema töötubasid tunnevad noored Tallinnas
ja muudes Eesti linnades. Tüüpiline kommentaar: "Ei tea, et
mängudisain oli nii keeruline, kuid selle tõttu vaiksin mind
seal edasi arendama."
Praegune tegevus Kaldavere OÜ-s
Kaldavere OÜ-s juhib Kerli digitaalkultuuri ja
kultuuripärandi projektide arendamist. Ta keskendub nüüd
strateegilisele suunamisele ja uute vormide
eksperimenteerimisele, mis seovad Eesti identiteedi rikkalikke
lugusid interaktiivsete tööriistadega. Tema visiooni kohaselt
peaks iga eestlane saama oma ajalugu ja kultuuri mitmel viisil
tarbida — mitte ainult raamatutes ja muuseumides, vaid
koolipingis, arvutis, nutitelefonis. Tehisintellekt,
virtuaalne reaalsus ja lihtsad interaktiivsed vormid on tema
peamised tööriistad.
Motivatsioon ja tulevikuvisioon
Kerli drivib soov näidata, et tehnoloogia pole kultuuripärandi
vaenlane — see on vahend, mis teeb selle ligipääsetavamaks,
mängulisemaks ja kaasavamaks. Tema jaoks pole oluline, kui
palju kliente tal on, vaid kas tema tööd muudavad inimesi
teadlikumaks oma juurtest ja rõõmsaks olla eestlane. Järgmised
viis aastat tahab ta keskenduda sellele, kuidas tehisintellekt
saab abistada väiksemate muuseumide ja galeriide diginäituste
loomist ning kuidas mängud saavad aidata noortel aru saada oma
kultuuri keerulisematest aspektidest.